• Heiki Trolla Navi külast andis välja raamatu


  •   
  • FileName: leht_raamat_30_lowres.pdf [read-online]
    • Abstract: Heiki Trolla Navi külast andis välja raamatu„Navitrolla esimene ja teine raamat“ on täpselt see, mida pealkiri lubab.Ühtede kaante vahel on kunstniku esimese ja teise raamatu kordustrükk koostekstide ja maalireprodega. Raamatus taastrükitud tekstid pärinevad autoritelt,

Download the ebook

Heiki Trolla Navi külast andis välja raamatu
„Navitrolla esimene ja teine raamat“ on täpselt see, mida pealkiri lubab.
Ühtede kaante vahel on kunstniku esimese ja teise raamatu kordustrükk koos
tekstide ja maalireprodega. Raamatus taastrükitud tekstid pärinevad autoritelt,
kes tunnevad Navitrollat eelkõige Võrumaa päikesepoisina ning soovivad
talle kui kunstnikule edu. Vt lk 8.
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 7 (30) 19. juuni 2008
kommentaar uudis
TEA saab 20 Eesti Kirjastuste
Liidul on nüüd
Peaaegu igas Eesti kodus ja ettevõttes 36 liiget
on raamaturiiul ja suure tõenäosusega
kannab seal täna nii mõnigi raamat ka
TEA kaubamärki. 5. juunil toimus Eesti Kirjastuste Liidu
Kindlasti on igas Eesti koolis TEA üldkogu, kus kinnitati 2007. aasta ma-
sõnaraamatuid, keeleõpikuid, ent- jandusaruanne. Ühtlasi võeti vastu ka
süklopeediaid, leksikone ja lasteraa- uus liige – Haus Galerii OÜ.
matuid, arvutites e-raamatuid ning Eesti Kirjastuste Liit asutati 1991.
CD-dele salvestatud kuulamisraama- aastal ja ühendusega praeguseks on lii-
tuid, vestmikke ja õppematerjale. tunud kokku 36 kirjastust.
Lasteraamatute turul on TEA olnud (vt ka www.estbook.com)
küll alles mõnel viimasel aastal, kuid
kodudesse, koolidesse ja lasteaedades-
se on leidnud tee peaaegu veerand mil- Raamatuklubi
jonit raamatut.
Niisugune on täna TEA Kirjastuse näitus avatud
portfell ja arvud räägivad enda eest:
ilmunud on umbes tuhat nimetust, Kümme aastat tagasi loodi Eestis esi-
millest ainuüksi viimase aastakümne mene raamatuklubi. Täna Eesti suurim
jooksul on Eestis müüdud ligi poolteist raamatuhuvilisi ühendav Suur Eesti
miljonit eksemplari; neid, kes aegade Juunikuus ilmub kirjastusel Tänapäev eesti autorite Margus Otsa ja Uku Paali „Eesti linnuvaatleja teejuht“, kus värvi- Raamatuklubi on populaarne – kokku
jooksul TEA-st endale otse raamatu trükis ja rohkete fotodega raamatus on huvitav ja põhjalik info Eestis pesitsevate ja meie maad väisavate lindude kohta on selles üle 30 000 liikme.
tellinud, on kokku üle 70 000; TEA populaarsemate vaatlusalade, linnuliikide ja aastaaegade kaupa. Fotol Kanada lagle, inimese poolt Euroopasse sissetoo- Oma ümmargust sünnipäeva tähis-
raamatuid on viimastel aastatel tellitud dud liik, kes pesitseb naabermaades Soomes ja Rootsis. Meil kohatakse neid vaid läbirändel. Uku Paali foto tatakse näitusega. 10.–30. juunini on
kolmekümnesse riiki. Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis
TEA Kirjastus on alguse saanud avatud väljapanek „Raamatuklubi 10“,
Puhake ja lugege
TEA Keeltekoolist ja 20 aasta jooksul kus väljas kõik klubiraamatud läbi
on keeleõppijate vajadustest välja kas- kümne tegutsemisaasta.
vanud üks Eesti suurim kirjastus, kellelt
ilmub igal nädalal mitu uut raamatut ja
Eesti Ekspressi
P
kes kuulub oma majandustulemuste vanavanematega pärast omaenda pere- davad“. Doktor Frank on tunnustatud
poolest Eesti kirjastuste esiritta.
TEA Keeltekoolis on tänaseks õppi-
uhkus on lugemise aeg, see-
tõttu annavad eesti raama-
konna lugusid üles.
Teistelt kirjastustelt soovitan Leelo
meedik, kuid samas ka hea inimeste-
tundja ning väga hea sõber, kes oskab Kirjastuse
nud üle 35 000 huvilise. tukirjastajad suveks mõned Tungla raamatut „Seltsimees laps“, mitte ainult ihu, vaid ka hinge ravida. loosivõitjad
TEA keeleõpikuid ja sõnaraama- lugemissoovitused. Õnnelikku ning E. M. Forsteri „Teekond Indiasse“ (pean Noortele soovitame suvepuhkuse
tuid on välja antud maailma eri paigus pingevaba suve! seda oma selle aasta seni parimaks lu- ajal põnevaid kriminulle: laste ja eri-
ja TEA kui keeleõppimisega seonduv gemiselamuseks). Hea lugemine oli ti just poiste seas juba ülipopulaarsed 8. mai ajalehes Raamat kutsus Eesti
kaubamärk on nii Eestis kui ka välis- Katrin Kliimask, kirjastuse Koolibri Ljudmila Ulitskaja „Kukotski juhtum“. Tommy ja Kribu krimkad: „Murdvar- Ekspressi Kirjastus lugejaid vastama
maal keeleõppijatele hästi tuntud. turundusjuht: Lemmik on Günther Grass, eriti tema gus koolis“, „Inimröövlid internetis“ ja küsimusele, millist raamatut sarjas
Paljude maade eesti keele õppijad Et suvi toob endaga kaasa palju reisi- raamat „Kammeljas“ (no... ehk juba kohe-kohe ilmuv kolmas sarja raamat „Seiklusjutte maalt ja merelt“ soovi-
on TEA püsikliendid. misi ja hetkede jäädvustamisi, soovi- viis korda loetud). Ja vihmaseks ilmaks „Köhi pappi, või muidu…“. takse peatselt ilmumas näha. Kõigi
TEA autorite loodud, TEA kauba- tame Tom Angi raamatut „Digitaal- soovitan Boriss Pasternaki „Doktor Ži- vastanute vahel loositi välja kolm sarja
märki kandvaid inglise, saksa ja vene fotograafia käsiraamat“. Raamatus kä- vagot“ – parim. Tiina Tammer, kirjastuse Tänapäev seiklusjuttu. Võitjad on Priit Mäesalu
keele õpikuid, grammatikaid ja sõ- sitleb autor fotokunsti kõiki aspekte ja juht: (võiduraamat „Nils Holgerssoni imeli-
naraamatuid on juba üle kümne aas- tööetappe, alates motiivi jäädvustami- Siret Trull, kirjastuse Grenader toi- Ilukirjandusest pakume Andrei Hvos- ne teekond läbi Rootsi“), Kalev Reppi
ta välja antud nii Baltimaades kui ka sest ning lõpetades fotode printimise ja metuse juhataja: tovi raamatut „Võõrad lood“ ja Veikko („Kolm musketäri“) ja Margo Klaos
teistes riikides, sealhulgas Venemaal ja avaldamisega. Raamat annab ülevaate Suveks soovitan Ralf Butschow’i lastele Huovise teost „Silguvorm Jeesusele“. („Kapten Granti lapsed“). Palju õnne
Hiinas. nii digitaalse kui ka filmipõhise foto- mõeldud otsimisraamatut „Pahupidi Lastele võib julgelt kätte anda ja võitjatele ja täname kõiki küsitlusest
Mitmepoolne pikaajaline rahvusva- graafia tehnilistest põhielementidest: päev“, kus suurtele värvilistele piltide- ka ise lugeda Leelo Tungla raamatut osavõtjaid!
heline koostöö on aidanud kaasa TEA tutvustab kaamerate, arvutite ja nende le on autor meelega joonistanud asju, „Kristiina, see keskmine“ ja Aino Per-
raamatute levikule erinevates maades lisaseadmete käsitsemist ning selgitab mida kas ei olegi tegelikult olemas või viku „Presidendilugusid“.
ja erinevates keeltes ning teisalt on see ulatuslikult pilditöötluse töövõtteid. mis on täiesti vales kontekstis: vannil Kes kuidagi lugeda ei viitsi, võivad Järgmine ajaleht RAAMAT
võimaldanud tuua Eestisse parimat ka on inimjalad ja traktoril kopa asemel vaadata läbi ajaloo Euroopa üht menu- ilmub 21. augustil 2008. a.
laiast ilmast. Kristel Kibus, Eesti Ekspressi Kirjas- käsi, liivakastis ujub poisike ja super- kamat koomiksisarja „Tintini seiklu-
TEA suurim, juubeliaasta vääriline tuse raamatute projektijuht: marketis teeb sisseoste kõndiv lind… sed“ (ja ka natuke ikkagi lugeda ka).
proovikivi on uue rahvusentsüklopee-
dia loomine. „TEA entsüklopeedia“
Minu soovitused lugemiseks on Heljo
Männi „Elu roheline hääl“, seiklusjut- Sirje-Mai Pihlak, kirjastuse Ilo juha-
Pärast jaanipäeva ilmub väga vaja-
lik raamat, Marcantonio Spade „Võit
RAAMAT
hakkab ilmuma juba 10. septembril. tude sari, Kati Murutari „Eedeni aed“ taja: alkoholiprobleemi üle“. Ja kui asi liiga Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit
ja Lii Undi „Parim näitleja linnas“. Eriti just rannas päikest võttes, aga tõsiseks läheb, võite kätte võtta Chris- © EKL 2007
Silva Tomingas Kadri Hinrikuse „Miia ja Friida“ võiks miks ka mitte kodus diivanil on mugav toph Emmelmanni „Väikese naerujoo-
TEA Kirjastuse olla raamat, mille laps võiks võtta kaasa ja käepärase väikese formaadiga sari ga raamatu“, kus sees naeruharjutused,
juhatuse esimees maale lugemiseks ning kirjutada koos „Doktor Frank. Arst keda naised usal- mis ja maandavad pingeid.
2 7 (30) 19. juuni 2008 TÄNAPÄEV www.tnp.ee
Kuidas Eestis linde vaadelda
ilmumas
Tartu
päevik
1928–1941
Elo Tuglas Margus Ots
kujundanud Uku Paal
Andres Tali
L
504 lk indude vaatlemine on meil muu-
kõva köide tumas järjest populaarsemaks
Friedebert Tuglase harrastuseks. Linnud on väga
abikaasa Elo päe- atraktiivne elusolendite rühm, neid
vik maalib naiselikult ilmeka pildi leidub meil kõikjal ja nad lasevad en-
1920.–1940. aastate Tartust, selle intrii- nast suhteliselt kerge vaevaga vaadelda.
giderohkest vaimuelust ning tolleaeg- Lisaks on Eesti tänu väga eriilmelisele
setest kultuuritegelastest – kirjanikest, loodusele äärmiselt liigirikas. Seetõttu
kunstnikest ja näitlejatest. Päevik on on meil järjest rohkem linnuvaatlejaid
illustreeritud fotodega Eesti Kirjandus- nii Eestist kui ka paljudest teistest maa-
muuseumist ja Tuglaste pildikogust. dest. Lindude vaatlemist hõlbustavad
eelkõige kaitsealadele, aga ka mujale
Kristiina, viimastel aastatel rajatud arvukad mat-
see keskmine karajad ja linnuvaatlustornid.
Leelo Tungal
pildid Kus linde vaadelda
joonistanud Aga kus linde vaadelda? Kus on kõige
Kirke Kangro paremad linnupaigad, millal on kõige
sari „Minu parem aeg ühte või teist kohta külasta-
esimene raamat” da? Sellist ülevaadet ei ole varem eesti
168 lk keeles ilmunud. Käesoleva linnuvaatle-
kõva köide ja teejuhiga üritame seda lünka mõne-
Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui võrra täita.
praegused emad-isad olid alles lapsed. Kõiki linnuvaatluspaiku sisaldavat
Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud raamatut on ilmselgelt võimatu koos-
asjad olid teistmoodi kui praegu: emade- tada, sest igal linnuhuvilisel on oma
päeva ja jõulude tähistamine polnud lemmikpaigad ja nii oleks nimekiri
küll päris keelatud, kuid märksa täht- lõpmata pikk. Arvestada tuleb seda, et
samaks peeti naistepäeva ja uut aastat, maastik on pidevas muutumises ja sel-
mille saabumist kuulutas nii raadios lega kaasnevad ka muutused linnusti- Siidisaba on meil talikülaline. Headel marja-aastatel tuleb põhjast meile tuhandeid siidisabasid. Uku Paali foto.
kui ka televiisoris Kremli kellade helin. kus. Seetõttu mõned linnupaigad teki-
Toitu ja rõivaid ei ostetud kroonide, vad juurde, teised kaovad. Eri aastatel Mis aga kõige tähtsam – teedelt Kui on soov leida mõnda konkreet- suureks abiks Eerik Leibak, Mati Mar-
vaid rublade eest, ja poodides polnud võib samas kohas sõltuvalt veetasemest, ja matkaradadelt vaadeldes häiritak- set linnuliiki, siis peaks esmalt tutvu- tinson, Ivar Ojaste, Ranno Puumets ja
pooltki nii palju kaupa kui praegu. inimtegevusest ja muudest faktoritest se oma tegevusega linde võimalikult ma liigiülevaadetega, kust saab infot Indrek Tammekänd. Väga suur tänu
linnuelu olla väga varieeruv. vähe. Ka looduskaitselistel kaalutlustel liigi staatuse ja leviku kohta Eestis ning neile!
August Seepärast saigi kokku pandud üle- on mõned alad välja jäetud, aga samas vähemarvukamate liikide puhul ka pa-
1939 vaade nendest linnupaikadest, mis on on ka rangelt kaitstavate liikide puhul rimate kohtamispaikade kohta.
Manfred Vasold nii meie kui ka välismaiste linnuvaat- ära nimetatud alad, kus saab neid lin- Kui on aga soov mingil konkreetsel
tõlkinud lejate seas kõige populaarsemad ning dudele ohutult vaadelda. ajal retkele minna, siis leiab soovitusi ja Eesti linnu-
Toomas Huik mis on ühtlasi ka kõige isendi- ja liigi- juhiseid linnuvaatleja aastaringi peatü- vaatleja
kujundanud rikkamad kohad. Kuidas linnuvaatleja kist. teejuht
Heino Prunsvelt teejuhti kasutada Lisaks leiab linnuvaatleja teejuhist Margus Ots,
204 lk Kuidas tegime valiku Üldjoontes võib raamatut kasutada teavet meie linnustiku uurimise, kaits- Uku Paal
kõva köide Üks oluline kriteerium, miks üks või kolmel viisil. mise ja vaatlemisega tegelevatest orga- kujundanud
Käesolev raamat kirjeldab ühtteist- teine ala sai välja valitud, on ka lihtne Kui on kindel plaan mõnda konk- nisatsioonidest, välja antud määrajatest Villu Koskaru
kümmet päeva enne Teise maailmasõja juurdepääs. Peaaegu kõigi teejuhis kä- reetset ala külastada, siis tuleb lahti ja käsiraamatutest ning ka üldisi soovi- 288 lk
puhkemist. Raamat põhineb omaaeg- sitlemist leidvate paikade linnustikuga võtta vastava ala ülevaade, kust saab tusi lindude vaatlemiseks. pehme köide,
setel allikatel – diplomaatide ettekan- saab matkarajalt või siis isegi lausa auto teada, kus ja millal täpselt käia ja keda Linnuvaatleja teejuhi koostamisel värvitrükk,
netel, riigitegelaste ja eraisikute päe- juurest lahkumata tutvust teha. seal näha võib. olid oma nõuannete ja soovitustega fotod ja kaardid
vikutel, kirjadel ja memuaaridel ning
Tallinna linnaelanik liikleb
ajalehtedel.
Toonaseid sündmusi on kajastatud
nii, nagu need paistsid kaasaegsetele:
nende vaatenurgast, nende sõnadega,
R
tund-tunnilt ja päev-päevalt. vanemast ajast sisaldavad muuseumite
aamat „Tramm, buss ja troll kogud. Mõndagi põnevat leidus oma-
Goa Tallinnas“ annab ülevaate Tal- aegses NSV Liidu Filmi- ja Fotodoku-
sündroom linna ühistranspordi ajaloost mentide Keskarhiivis Krasnogorskis.
Aleksandr alates hobutrammidest kuni kaasaja Ometi on aegu ja valdkondi, kus
Suhhotšev trammide, busside ja trollideni. Põ- pildimaterjali üsna napilt: bensiinimoo-
tõlkinud hiteksti ning paarisaja foto kõrval on tortrammid; trolliliikluse algus Musta-
Veronika Einberg kirja pandud Tallinnas liigelnud ühis- mäel ja esimesed Škodad (1966–1975);
kujundanud sõidukite loetelu, sõiduplaanid, pileti- bussid (algusest kuni 1970. aastateni).
Margus Tammik hinnad ja koguni eri liinide peatused. Väga vähe on ka pilte bussidest aas-
256 lk Raamat ei ole mõeldud Tallin- tail 1992–2003. Teateid fotodest ja nega-
kõva köide na transpordiettevõtete üksikasjaliku tiividest, aga ka vanadest sõidupiletitest,
Serjoga peab Moskva satelliitlinnas ajaloona, vaid käsitleb ühissõidukeid päeva- ja kuugraafikutest ja muust ootab
Koroljovis WC-potimüüja ametit. Õi- eelkõige linnaelaniku vaatepunktist. autor tänuga e-aadressil [email protected]
gemini pidas, kuni sõber veenis teda Raamatu lisas on kokkuvõtlikult kirja
ostma pileti Goasse. Nagu arvata, on pandud Tallinnas aegade algusest saa-
päikeseloojangute vaatamine rannal, dik sõitnud trammid, trollid ja bussid. Tramm,
lahjad narkootikumid ja sõrnikud Üksikasjalikum esitus poleks raamatus- buss ja troll
GlavFishi restoranis hoopis lõbusam, se mahtunud, asjahuviline võiks uurida Tallinnas
kui ta endine töö ja nii otsustab ta lii- kodulehte http://tallinn.mashke.org Aare Olander
tuda India kuurordis püsivalt hõlbuelu Fotomaterjali Tallinna ühissõidu- Mootori Scania Vabis nr 60 Viru väljakul väljumas Nõmme liinile kujundanud
elavate venelaste aina kasvava kogu- kitest on ajaloo keerdkäikudele vaa- ca 1939. Vasakul Gonsiori tänava algus, kõrgem maja „Raadio” kirjaga Andres Tali
konnaga. Teda tabab, nagu paljusid ta tamata säilinud üsna rikkalikult. Pilte oli püsti kuni Viru hotelli rajamiseni. Pildi keskel M. Gorbatschewi kõva köide
rahvuskaaslasi, Goa sündroom. ja negatiive peamiselt trammiliikluse äri ees reservis kaks Federali. Johannes Koitmetsa foto 200 lk
www.tnp.ee TÄNAPÄEV 7 (30) 19. juuni 2008 3
Siberi põlisrahvaste saatus
ilmumas
Silguvorm
Jeesusele
Veikko Huovinen
A
Raamatus „Šamaani rüü“ vaatleb
jaloolane ja ajakirjanik Anna Anna Reid Siberi põlisrahvaste elu, tõlkinud
Reid alustab oma raamatut toetudes rahvajuttudele ja KGB aru- Piret Saluri
Siberi põlisrahvastest nii: „Es- annetele, intervjuudele munkade ja kujundanud
mapilgul meenutab pilt jõulukaarti. šamaanide, põhjapõdrakasvatajate ja Tõnu Kaalep
Madalas rohmakas hütis seisab meie etnograafide, sunnitöölaagrites ellujää- 180 lk
ees noor naine, juuksed sädelemas läbi nute ja parteiaparatšikutega. kõva köide
katuseaugu langevate päikesekiirte Raamatus võetakse ette rännak läbi „Silguvorm Jeesu-
käes. Tema õla tagant piilub lambanah- nelja sajandi ning seitsmendiku kogu sele“ on kogumik Veikko Huovise hu-
ka rõivastunud mees, naise käes on ere- maakera maismaapinnast. moorikaid lühijutte. Üle 30 loo seas
punase ristiga kohvrike. Seljaga vaataja Tulemuseks on ainulaadsete ja kohtume muuhulgas Tarzani, Fidel
poole on nende ees kummargil kolmas enim ohustatud rahvaste elav rühma- Castro, Urho Kekkose ning Jeesusega.
tegelane. Ehkki tema nägu pole näha, portree, mis tuletab meile ühtlasi meel- Õpetatakse ka otstarbekalt alkoholi
näitab rüü, et tegemist on preestri või de, et kuigi Venemaa on kaotanud oma tarvitama ja saame teada, mis juhtub,
võimukandjaga: punutud naharibade Kesk-Euroopa impeeriumi, on tal ikka kui linnarahva maailmapilt põrkub
ning metallist madude ja lindudega veel alles Aasia impeerium. kokku maarahva omaga.
kaunistatud rüü sobiks hästi ühele kol-
mest Idamaa kuningast.“ Refleksoloo-
Kunagi ateismimuuseumis välja gia algajatele
pandud maali sõnum on selge. Naine Šamaani David F. Vennells
on kohale lennanud arst, kes soovib rüü tõlkinud
päästa metsikut maad. Lambanahas Pulmarõivais sahha pruut koos hobusega balagani ees. Balagan oli Siberi põlis- Katrin Hommuk
mees on lendur, rüüd kandev kuju aga traditsiooniline savimaja, kus sahhad elasid talviti koos loomadega. rahvaste lugu kujundanud
Siberi šamaan, kes kummardab teaduse Anna Reid Irina Tammis
ja progressi jõudude ees, mida kehastab dil õnneküttidest kasakad, tsaarivõim üle miljoni. Nende seas on seniajani tõlkinud 240 lk
Nõukogude kommunism. orjastas nad ning nakatas rõugete ja levinud šamanism ja budism ning nad Marek Laane pehme köide
Siberi põlisrahvaste saatus Vene- gripiga, Stalini ajal lasti neid maha või on hakanud taotlema õigust otsustada kujundanud Refleksoloogia
maal sarnaneb indiaanlaste omaga saadeti GULagi laagritesse. Enamik ise oma esivanemate nafta- ja teeman- Piret ehk refleksoteraapia on lihtne ja efek-
Ameerikas või aborigeenide omaga Venemaa ajalooteoseid ei räägi neist dirikaste alade kasutamise üle. Läänes Niinepuu-Kiik tiivne alternatiivravi meetod. Jalatalla
Austraalias. peaaegu sõnagi. ei tea paljud inimesed midagi isegi 253 lk kindlate piirkondade õrna masseeri-
Siberlaste maa vallutasid 17. sajan- Tänapäeval on Siberi põliselanikke nende olemasolust. kõva köide misega võib ravida spetsiifilisi vaevusi
ja parandada kehalist, emotsionaalset
Kuidas ma presidendilugusid kirjutasin
ja vaimset tervist. Refleksoloogias al-
gajatele antakse selged, terviklikud,
joonistega illustreeritud juhised. Isegi
kui pole eelnevaid teadmisi meetodi
Üks hea kastanikoht on täpselt pre- vist siiski seaduseks teha. Ja uusaasta- kohta, saab seda kohe kasutada. David
Aino Pervik sidendilossi kõrval. Seal on sügisel alati kõnet ei hakka ükski maailma pärispre- Vennells, kvalifitseeritud ja suurte ko-
A
palju kastanimune maas. Kastaneid sident lindudele, loomadele ja kaladele gemustega refleksoloog, juhib teid alg-
lgas see nõnda. otsides mõtlesin, et kui hea oleks pre- pidama. Kuigi see võiks ilus olla. Ja ega teadmistest täieliku teraapiaseansini.
Ühel ilusal sügisesel püha- sidendil endal varahommikul siia kor- vist päris president ei läheks Funafuti
päeval jalutasin ma oma tütre jama tulla: varahommikul, kui keegi ei suursaadikuga kelgumäele kelgutama? Haapsalu
Pireti ja tema poja Pauliga Kadriorus. ole veel jõudnud öö jooksul pudene- Või ehk äkki mõni siiski läheks? vanadel
Käisime läbi kõik need kohad, kus me nud kastaneid ära noppida. Kuid selle kastanilooga on tegeli- fotodel
harilikult jalutame. Kõndisime ümber Aga et ma olen kirjanik, siis tuli mul kult nõnda, et just mina ise olen pisi- koostanud
luigetiigi. Peatusime pikemalt laste kohe tahtmine sellest lugu kirjutada. kesest peale kangesti tahtnud kastaneid Asta Veenpere
mänguväljaku ääres. Paul kiikus natu- Sealt see algaski. Ühe loo järel tuli korjata, ent seal, kus ma kasvasin, ei ja Kalev Jaago
ke, ronis natuke, liugles natuke mööda pähe mõte teisest ja siis kolmandast, ja olnud üldse kastanipuid. Nüüd korjan kujundanud
liuteed. Meie Piretiga ajasime män- lõpuks sai kokku terve raamatutäis lu- ma igal sügisel ikka mõne kastanimuna Kersti Tormis
guväljaku kõrval juttu. Paul oleks vist gusid, kus on juttu täiesti väljamõeldud üles ja pistan taskusse. 176 lk
tahtnud veel pikalt kiikuda, kuid meie presidendist. Mitte ükski päris presi- kõva köide
tüdinesime seismisest ära. dent ei ole mitte seda moodigi, kui pre- Presidendilood ümbrispaber
Läksime edasi presidendilossi ilu- sident Pontus. Sellest on mul vahel ise- Aino Pervik Läänemaa Muu-
sasse aeda. Vaatasime lilli ja purskkae- gi natuke kahju, sest president Pontus pildid joonistanud Piret Raud seumi vanimad fotod pärinevad umbes
vu. Siis jalutasime läbi aia teisele poole, sai mulle kirjutamise ajal armsaks. Aga kujundanud Kristel Sibul 1853. aastast, kuid Haapsalu linnavaa-
sinna, kus kasvavad kastanid. Hakkasi- päris presidentidest tuleb kah aru saa- 104 lk teid nii varasest ajast fotografeeritud
me kõik kolmekesi kastanimune korja- da. Ega niisugust munaseadust, nagu kõva köide pole. Käesolevasse raamatusse on koon-
ma. president Pontus välja mõtleb, ei saa sari “Loe mind” datud fotod ajavahemikust 1870–1940.
„Haapsalu vanadel fotodel“ ilmub
Koomiksikangelane Tintin jõuab Eestisse
Eesti linnade sarjas ja on valminud


Use: 0.0237