• « » « »


  •   
  • FileName: linnud-1-aprill.pdf [read-online]
    • Abstract: « » « »Projekti toimumise aeg: 01.09.2010-31.05.2011Projekti tulemusel sõltuvalt eesmärkidest:Lapsed tutvusid põhjalikult lindudega.

Download the ebook

« » « »
Projekti toimumise aeg: 01.09.2010-31.05.2011
Projekti tulemusel sõltuvalt eesmärkidest:
Lapsed tutvusid põhjalikult lindudega.
Lapsed said teadmisi lindudest ja nende kasulikkusest
Laienes laste silmaring maailma lindudest.
Lapsed hakkasid lindudesse suhtuma hoolivamalt.
, ,
, .
Igaüks meist on tundnud kodukoha looduse mõju suuremal või väiksemal määral.
Loodus on esimeste konkreetsete teadmiste ja rõõmustavate läbielamuste allikas.
Ja need elamused tihti jäävad meelde kogu eluks.
,
, , ,
.
Lapsepõlves omandatud oskused näha ja kuulda loodust sellisena, missugune ta on
tegelikkuses, tekitab lastes sügavat huvi looduse vastu, laiendab laste teadmisi, aitab kaasa lapse
iseloomu ja huvide kujunemisele.

, .
Kui laps tutvub loodusega, siis ta saab realistlikke teadmisi ümbritsevast maailmast.
, ,
.
,
, , . ,
, .
, , .
,
.
Kui lapsel puuduvad õiged teadmised, mis peegeldavad reaalsust, siis põhjustab see sageli
ebaõigeid eelarvamusi ja lapse pahatahtlikku suhtumist loomadesse/lindudesse ja loodusesse
tervikuna. Võib esineda juhtumeid, kus lapsed hävitavad konni, siile, kasulikke putukaid - see
muidugi toob kahju loodusele ja mõjutab negatiivselt laste psüühikat, laps muutub julmaks. Tähtis
on anda lastele juba koolieelses eas õigeid teadmisi loodusest ja kujundada loodushoidlikku
suhtumist
. ,
, , ,
. ,
.
Õppeaasta alguses arutades pedagoogidega õppeaasta tegevuskava , otsustasime kirjutada
projekti «Linnud aasta lõikes», kuna eelnevalt olime küsinud laste käest missugused teemad
pakuvad nendele huvi. Lapsed valisid selle teema võib olla sellepärast, et oli sügis, ja ühed linnud
lendasid lõuna poole, teised jäid talveks siia ja see muidugi äratas lastes huvi, miks see nii on. Ja
teine põhjus võib olla on see, et teadlaste sõnul lapsel kujuneb kiiresti psühholoogiline kontakt
lindudega, sest linnud on nagu lapsed: aktiivsed, liikuvad ja meeldivad. Ja lisaks sellele on lind
niissugune looduse objekt, kes on väga hästi jälgitav.
, ,
, .
, . , ,
.
, ,
, .
- .

, ,
. -
. , ,
.
, . ,
.
Me näeme linde iga päev, me oleme harjunud, et nad on looduses, väga tihti me ei pööra neile
tähelepanu ja ei mõtle selle peale, missugune on lindude roll looduses. Aga just lindudest sõltub
kas meie pargid ja aiad hakkavad kevadel haljendama ja õitsema. Ma teeksin siin osa lühemaks:
kustutasin osa ära. Linnud linnas on taimede kindlad kaitsjad putukate-kahjurite eest. Kuldnokad,
rähnid, tihased hävitavad tohutu hulk kahjureid-putukaid. Sellel ajal, millal tihane kasvatab oma
poegi, ta sööb ööpäevas nii palju putukaid, kui ise kaalub. Linnud teevad oma tööd ka talvel, nad
otsivad putukaid ja tõuke puukoore alt.
.
( , ); ;
. « ».
.
— . , . ,
. , . .
Õppeaasta alguses lapsed vaatlesid pidevalt linde linna pargis ja lasteaia territooriumil. Me
oleme õnnelik lasteaed, seetõttu, et meie lasteaia kõrval on Linnapark, kus lapsed käivad pidevalt
jalutamas. Lasteaia õpetajad viisid läbi aasta jooksul ökoloogilisi mänge lastega, lugesid lastele
ilukirjandust, lapsed joonistasid lindude elust erinevatel aastaaegadel. Ilukirjandus aitab süvendada,
kinnistada ja täpsustada laste teadmisi lindude välimusest, nende eluviisidest ja käitumisest.
Lasteaias korraldati näitusi «Linnud sügisel», «Linnud talvel» ja kevadel korraldasime näituse
Põlevkivimuuseumi Valges Saalis «Linnud aasta lõikes». Viimasel näitusel osalesid kõik Kohtla-
Järve linna lasteaiad. Erinevatel päevadel külastasid näitust lasteaedade vanemad rühmad, kellel
lasteaed Pääsuke organiseeris näitusega tutvumise ja mängud: õpetajatel oli ette valmistatud
õppepresentatsioon, näidati multifilmi ja korraldati mänge- kõik see oli seotud lindude temaatikaga.
. , « » , ,
, , .
, ,
( , — . .).
Jalutuskäikude ja õppetegevuste tulemusel jõudsid lapsed järeldusele, et looduses on kõik
vastustikku seotud ja sõltuvuses ning iga elusloend-elus organism on kohandunud eluks määratud
elukeskkonnas. Näiteks, metslinnud ei saa elada veekogus või aasal, aga veelinnud ei saa elada
metsas jne.
, , .
, , , ,
, - . . ,
.
Sügisel, siis kui lapsed jälgisid lindude lendu lõunamaale, lapsed rääkisid sellest, miks nad
lendavad lõunamaale. Jõuti järeldusele, et need linnud, kes söövad putukaid lendavad lõunamaale
varem. Linnud, kes söövad vilja ja marju lendavad lõunamaale hiljem. Veel hiljem lendavad
lõunamaale veelinnud. Nii said lapsed aru, et lindude eluviis sõltub paljudest erinevatest
tingimustest.
. –
. 10 .
, . , .
.
60 .
, : , - ,
, ,
. :
, — , , ,
. .
, , , .
, . ,
, .
, .
, , , , , .
Projekti käigus said lapsed teada, missuguseid tingimusi on vaja lindudele talvisel ajal. Talv
on lindudele raske aeg. Kümnest tihasest jääb kevadeks ellu ainult 2. Linnud surevad pigem nälja,
mitte külma tõttu. Talvel on päev lühike, ja selleks, et ellu jääda ja mitte külmetuda peab lind
sööma rohkem kui suvel. Lapsed täpsustasid, mida linnud talvel söövad ja mida neile võib süüa
anda. Novembrikuus me pakkusime lastele, et nad koos vanematega valmistaksid linnumajad
lasteaeda. Linnumajakeste tegemises osaleti aktiivselt ja lasteaeda toodi üle 60 linnumaja. Laste ja
vanemate fantaasia üllatas meid meeldivalt: tulemus oli mitmekesine : linnumajad kui puidust
lossid, värvilised majakesed-karbikesed, plastmassmajakesed, rippuvad alused jne. Pärast lapsed
koos pedagoogidega korraldasid “ lindude peo”: nad riputasid lasteaia territooriumile üles
linnumajad, sisse puistasid toitu – päevalilleseemned, rasvatükid, saiatükid, taimeseemned jne. Iga
laps ise valis oma linnumajale koha ja talvel pani sinna koos vanematega ja õpetajatega süüa. Aga
kui pärast lapsed jälgisid, kuidas linnud sõid, siis nad väga rõõmustasid. Väga meeldiv oli, et
lapsed tõid talve jooksul lindudele süüa, hoolitsesid lindude eest. Lapsed said võimaluse jälgida
lindude käitumist päeva jooksul ja neid toita.
Meie külalised olid tihased, leevikesed, puukoristajad ja muidugi varblased ja tuvid. Lapsed tahtsid
tulla lasteaeda juba sellepärast, et seal oli nende linnusöögimaja ja nad tahtsid anda lindudele süüa.
Nüüdseks on lapsed saanud palju uusi teadmisi ja nad on harjunud linde jälgima- kui tuli kevad,
siis nad soovisid lasteaeda tuua kuldnokamaju.
Meie luuletus
,
Aitame lindudele talve üle elada
Linnumajad teeme
.
Ja hakkame nendele süüa andma
, ,
Haiged ja ära külmunud
.
Viime veterinaari juurde
,
Hoolitsetud ja sooja saanud
.
Tasuvad linnud kevadel meile headusega
. , , « »,
, ,
« » . :
( , ), ,
.
Projekti käigus lapsed kinnistasid teadmisi sõnalis- didaktiliste mängude kaudu. Näiteks,
pedagoogid kasutasid mängu „Lindude menüü“, mängu eesmärk on see, et lapsed saavad teadmisi
sellest, mida linnud söövad ja õpivad koostama lindude menüüd. Mängu tegevus seisneb selles, et
õpetaja nimetab lindu (mets, vee või kodulind), aga lapsed peavad ütlema, mida lind sööb ja kus
seda toitu võib leida.
, ,
, , , , , ; ( ),
, ; , , ,
( ); , .
Laste tutvustamisel lindudega :
• nimetab lindu
• nimetab mis värvi on linnu pea, selg, saba, kõht, rind
• uurib missugused jalad, tiivad, pea ja nokk on linnul
• jälgib, kuidas lind kõnnib või hüppab maas, kuidas istub ja kuidas võtab toitu
• jälgib kuidas lind puhastab enda sulestikku
— .
Linnud on väga väärtuslik vaatluse objekt.
Selle projektiga lapsed said teha head meie loodusele. Tänu projektile kasvas lastes huvi
eluslooduse vastu, armastustunne oma kodumaa ja ümbritseva maailma vastu, arenes laste
loovus. Lapsed tahavad kaitsta linde ja hoolitseda nende eest. Töö projektiga on huvitav ja väga
kasulik kõigile: lastele, vanematele ja õpetajatele.
See mida lapsed täna kuulevad, ununeb homme. See mida nad näevad, jääb meelde. See
mida nad kogevad, kinnistub edaspidistes tõekspidamistes ning kandub uue põlvkonna
tegemistes edasi ka täiskasvanueas.
: ,
, . . .
. .
, . ,
, . - , , . - ,
, .
Meie nõuanded ja soovitused:
Linde võib toita päevalilleseemnetega, kõrvitsa ja arbuusi seemnetega.
Seemned on parem katki tampida (suuremad ).
Lindudele ei tohi anda praetud seemneid.
Lindudele võib anda saiatükke. Musta leiva tükid on lindudele kahjulikud. Heameelega
söövad linnud kohupiima ja rasva. Rähnid ja tihased armastavad magedat rasva ja pekki.
Leevikesed söövad meelsasti pihlakamarju, lodjapuumarju jt. .
Siidisabad armastavad pihlakamarju, leedripuumarju, kibuvitsamarju.


Use: 0.0579