• Vigala Sõnumid


  •   
  • FileName: 2011_marts.pdf [read-online]
    • Abstract: Vigala SõnumidNR. 3 (116) Märts 2011Vigala valla ajalehtTASUTALaulmine on kunsthästi õnnestus. Toomast tuleb kiitatubli Urmas Alenderi laulu „Vaiki kuivõid“ esituse eest.

Download the ebook

Vigala Sõnumid
NR. 3 (116) Märts 2011
Vigala valla ajaleht
TASUTA
Laulmine on kunst
hästi õnnestus. Toomast tuleb kiita
tubli Urmas Alenderi laulu „Vaiki kui
võid“ esituse eest.
Tänud kuuluvad žüriile, kuhu kuu-
lusid Krista Tõldmaker, Ülle Rämo,
Olavi Meeles ja Arno Suislep. Lõpuks
valis žürii eripreemia, mille sai taus-
talaulja Helyn Luik.
Tänuavaldused ka võistluse toeta-
jatele, need olid Vigala Vallavalitsus,
mõlemad valla põhikoolid ja laste-
aiad.
Loodan, et laululembust ja mee-
leerksust jätkub ka eelseisvatel laul-
M
uusikat saab tunnetada ja võistluse lõpus valituks
väljendada vaid erksa mee- publiku lemmikuna. Kõigi
lega. See kunst on üks inim- palvel esitas ta oma laulu
konnale antud ilusamatest annetest. heameelega ka teist korda.
Ta kasvab koos väikese inimesega 5 – 7 aastaseid lapsi oli
lapsepõlvest ja võib muutuda elu la- laulmas neli, kelle hulgast
hutamatuks osaks või isegi elukut- oli tublim Joonas Asumets.
seks. 7 – 9 a. vanusegrupist va-
27. veebruaril kogunes hulk erksa lis žürii parimateks Mari
meelega rahvast Kivi-Vigala Rah- Saffre ja Egert Nei. 10 - 12
vamajja, et osa saada Vigala valla aastaste seas laulis kõige
kolmandast laste lauluvõistlusest. tublimalt Raido Rehepapp.
Saalist oli tunda ärevust, ootust ja põ- 13 – 15 a. osutus valituks
nevust. Lauljate pingeid võttis maha Kristel Kirsipuu. Nemad
hääleharjutuste laulmine, see on kõik esindasid Vigala val-
nagu spordis, kus tuleb enne võistlust da 4. märtsil Raplas laulukarussellil. mistel, mõeldes eelkõige laulupeo-
lihased soojaks teha. Ikkagi võistlus! Vanimas rühmas 16 - 20 a. laulsid suvele. Tänan Siljat enda ja ka kõigi
Korraldajateks olid ikka nii lauluõpe- Anni Vitsberg, Meeli Pappe ning Too- osavõtjate nimel ürituse väsimatu
tajad kui ka juhendajad Silja Käär ja mas Lasn. Kõiki kuulajaid köitis Anni eestvedamise eest!
Aili Soonberg. lauldud laul „Märtsis algas mai“. Soovin kõigile ilusat kevadeootust,
Peale väikest mikrofoniproovi alus- Tema juhendajaks on Fred Rõigas sooja päikesepaistet ja ikka erksat
tas laulmist kõige noorem ja julgem Pärnust. Anni läheb ka Rapla laulu- meelt!
3-aastane Karola Vitsberg. karussellile. Meeli juhendas end ise ja
Ta laulis nii vahvasti, et osutus saatis oma laulu kitarril, mis tal ka Aili Soonberg
2 VIGALA SÕNUMID
Vigalas filmiti telesaadet
Sõbranädal “Mina elan siin”
Kivi–Vigala
Põhikoolis EL
maaelu arenguprog-
ramm LEADER maa-
kondlik organisatsioon
Raplamaa Partnerluskogu alustas
koostööd Eesti Televisiooniga, et pa-
remini tutvustada maapiirkondades
J
tublisid inimesi ja nende tegemisi.
uba mitu aastat tähistab Kivi– Õpetajate arvates on kooli sõbraliku- Saatesari „Mina elan siin“ võtab vaat-
Vigala Põhikooli pere sõbranä- mad tüdrukud Merili Burmeister ja luse alla maapiirkondade ja piiriäär-
dalat. Nii ka sel aastal. See on Liis Siimar ning sõbralikumad poisid sete regioonide elanikud. Vaatluse all
tore nädal, sest siis on kõik inimesed Raido Liiv ja Urmo Titson. Kooli kõige on oma koha leidmine kogukonnas
sõbralikumad. sõbralikum õpetaja on Ilona Noor. ning selle aktiivse liikmena ka koha-
liku elu ja suutlikkuse edendamine
Esmaspäev - „MagusValentin" Neljapäev - "Värvide päev " läbi ettevõtluse, ühistegevuse jms.
Sõbranädal koolis algas hea lõhnaga. Sel hommikul pidi kodus kapi otsast Tähtsad on inimesed, kes tahavad ja
Sel päeval oli võimalus osta erinevaid otsani läbi tuhnima, et leida sealt so- suudavad ära kasutada pakutavat abi
küpsetisi, koogikesi, pirukaid ja muid bivad riideesemed, mida koolis kan- LEADER programmi toel, aidates läbi
suupisteid, mida lapsed ise olid küpse- da. Soovituslikuks riietusevärviks oli selle lahendada ka maaelu probleeme
tanud ning kooli kaasa toonud. Magu- punane, roosa või valge. Vahetundidel kodukohas. Saatesari püüab läbi ini-
sajanu oli ilmselt suur ja küpsetised mängiti ja tantsiti sõbralikke laulu- meste lugude propageerida keskkon-
väga maitsvad, sest ostmine oli päris mänge ning loomulikult ei puudunud nasõbralikku mõtteviisi ja ettevõtlik-
tormiline. Ostmislusti ei kahandanud ka päevakohased kallistused. Veel kust, mis maaelu aitavad edasi viia.
isegi veel pisut harjumatu raha. testiti õpilaste loovust viktoriiniga, Esimeses saates näidatakse Vigala ja
Muidugi ei möödunud sõbrapäev mis pakkus toredat elevust. Märjamaa valla tegusamaid tegijaid.
ilma kallistuste ja musideta. Kooli- Saatejuht Grete Lõbu kohtus paari-
maja fuajeesse olid üles riputatud Reede - "Näituse aeg" päevase salvestuse jooksul paljude
klasside omavalmistatud ja kaunilt Sel päeval toimus sõbrapäevakaartide tublide ja toredate inimestega, kelleks
kujundatud südamed. Sõbrapostkas- ja luuletuste näitus. Võitjaks osutusid olid meie vallast tantsu- ning teatri-
tiga oli võimalik saata parimad soovid 8. klassi sõbrapäevakaart ja 9. klassi mees Andres Kikas. Harjutati Vigala
oma sõpradele ja õpetajatele. sõbraluuletus. Jahimeeste Seltsi jahimeestega Enn
Vahetundide ajal kogunesid kõik 2. 9. klassi tüdrukute Liisi ja Janet- Roosi, Enno Rämo ja Hendrik Vil-
korrusele tantsima ja laulma. Kogu te algatusel viidi läbi põnev ja lõbus lemsoniga püssi laskmist ning kõige
kool tantsis ühiselt vahvaid tantse, teatevõistlus, millest võtsid osa kooli lõpuks lustiti Krista Tõldmakri juh-
kõigil oli väga lõbus. kõik õpilased. Võistlus oli täis pinget, timisel Kiitsharakatega. Märjamaa
põnevust, elamusi ning ka kaasaela- vallast tutvuti Raplamaa aasta emaks
Teisipäev - „Soovide plakat" mist. Koolipäeva lõpus tänati kõiki valitud Eve Burmeistri tegemistega,
Igal õpilasel oli võimalus kirjutada osalejaid, ürituste läbiviijaid - or- käidi külas Sillaotsa Talumuuseumis
kaunis soov suurele plakatilehele, ganisaatoreid ning jagati auhindu. Jüril ja tehti koos ettevõtlike naistega
mis kinnitati Õhtul toimus koolis sõbrapäevadis- Sulu Külaseltsis savist ehteid.
2. korruse koridori seinale. Soovide ko, millest osavõtjaid oli palju. DJ-d
plakat oli seinal terve sõbranädala. olid Andu ja Ummi, kes kütsid saali Saade “Mina elan siin” on eetris 12.
kuumaks parimate lauludega. Selline märtsil ETV-s algusega kell 17.00
Kolmapäev - "Sõbralikum poiss ja nägi välja südameterohke sõbrapäe- Saatejuht on Grete Lõbu. Saadet too-
tüdruk" vanädal Kivi–Vigala Põhikoolis. dab Alpi Film OÜ.
Valiti kooli sõbralikemad poisid ja
tüdrukud. Õpilaste seas läbiviidud Täname Raplamaa Partnerluskogu.
küsitluse tulemusena said noorema- Annabel Vaarma, Keitlin Niit,
te hulgas selle tiitli Anete Vahl ja Rainer Säkk, Reigo Alu
Jürgen Kõllo ning vanemate õpilaste 7. klass
hulgas Keitlin Niit ja Ranet Sildoja.
LAHTISTE USTE PÄEVAD
17. märts ja 08.aprill 2011
Info ja päevakava
www.vigalattk.ee
VIGALA SÕNUMID 3
Matemaatikanädal Vana-Vigala Põhikoolis
kl), Hanna Hatto (5. kl), Sven Harla- Otti; 7. kl – Arnold Zagurski, Kristel
mov ja Meriliis Helme (9. kl). Kirsipuu, Kersti Einling; 8. kl – Sig-
Üheks vahetunniks kuulutasime ne-Renate Saar, Margus Põlma, Hol-
välja mõõtmise meistrivõistlused. See ger Algma; 9. kl – Doris Välis, Taavi
tekitas palju elevust, keegi ei teadnud Kliss, Kristel Vitsberg.
V
enne õiget aega, mis täpselt toimuma 4.-9. klassi õpilastele oli korralda-
eebruarikuu esimesel nädalal hakkab ja mida mõõta tuleb. Ülesan- tud aritmeetikakonkurss. Auhinna
toimus Vana-Vigala põhikoo- ne seisnes selles, et silma järgi tuli vääriliseks pidasime neid 4.-6. klassi
lis matemaatikanädal. Tradit- ära arvata kolme eseme pikkus (2 õpilasi, kes said vähemalt 30 punkti,
siooniliselt oli iga päev nuputamiseks paelajuppi ja kooli pastapliiats) ning ja 7.-9. klassi õpilasi, kelle tulemus
päevaülesanne. Kõige tublim oli Doris käega katsudes kolme eseme raskus oli vähemalt 35 punkti võimalikust
Välis, kes osales iga päev ja sai alati (kooli logoga tass, eurokalkulaator ja 40 punktist. Parimad arvutajad olid:
õige tulemuse. Teine koht kuulus õpe- plastmassist täring). Ilma mõõtmis- 4. kl – Andreas Välis, Markus Rudak,
taja Siljale, kes osales neljal päeval ja vahenditeta osutus see ülesanne päris Raido Rehepapp; 5. kl – Hanna Hatto;
ei eksinud samuti kordagi. raskeks. Proovijaid oli palju, kuid kõik 7. kl – Arnold Zagurski; 8. kl – Sigrit
Pikkade vahetundide ajal sai soo- tulemused olid peaaegu täpsed ainult Nurm, Signe-Renate Saar; 9. kl –Me-
vi korral tegeleda erinevate ülesan- ühel õpilasel – mõõtmise meistriks sai riliis Helme, Taavi Kliss, Doris Välis.
netega. Ristsõnade lahendamisega Rauno Liitmäe 8. klassist. Noorema- Matemaatikanädala lõpetasime
said veatult hakkama Mari Saffre test õpilastest oli kõige tublim mõõtja võistkondliku viktoriiniga.
2. klassist, Kristjan Vodolaztšenko, Hannes Välis (4. kl). Aitäh kõigile, kes leidsid aega ja
Anti Asumets, Fred Kikas ja Martin- Kõigil õpilastel tuli oma teadmisi tahtmist tavapärasest rohkem mate-
Kregory Ketkinen 3. klassist ning näidata olümpiaadiülesandeid la- maatikaga tegeleda!
Triinuly Veimann, Markus Rudak ja hendades. Parimateks osutusid: 1.
Andreas Välis 4. klassist. Sudokusid kl – Emily Melissa Pilv; 2. kl – Mari
oskasid lahendada Kristo Lebin (2. Saffre; 3. kl – Anti Asumets, Kristiina Marje Orav
kl), Kristiina Põlma (3. kl) ja Hannes Põlma; 4. kl - Markus Rudak, Hannes Vana-Vigala PK õppealajuhataja
Välis (4. kl). Erinevaid ühikuid tund- Välis; 5. kl –Hanna Hatto, Urmis Vei-
sid kõige paremini Andreas Välis (4. mann; 6. kl – Adeele Zagurski, Annika
kardetakse paljude poolt, aga ikka-
Liitklass ei ole õnnetus, vaid võimalus ja väljakutse gi liitklassis õppimine-õpetamine on
R
maakoolide ellujäämine. Seega võib
aplamaal on koostatud mitmeid tuleb selles astmes teha liitklass. öelda, liitklass ei ole õnnetus, vaid
koolivõrgu arengukavasid. Koolivõrgu seisundist tulenevalt maakooli prioriteet.
Seda tingib asjaolu, et pidevalt toimusid vallakoolides piirkondlikud Maakooli säilimine on seotud ikka-
väheneb õpilaste arv meie koolides. nõupidamised, et leida lahendusteid gi maaelulaadi säilimisega. Kasuks
Näiteks Kivi-Vigala põhikoolis langes edaspidiseks. Tõsteti üles küsimus, tuleb internet: osutab palju abi ja ti-
õpilaste arv 1998 aastal 137-lt 2010. kuidas saada valda rahvast juurde, hendab koostööd õpetajate vahel. Ük-
aastal 66-le, seega kaks korda. Selline sest tegelikult on rahvaarv lange- sikut väikese klassi ülapidamist peab
suur langus oli omane mitmetele põ- nud alla 1500 inimese. Võib küsida, keegi doteerima, juurde maksma ning
hikoolidele Raplamaal. miks puudub riigis regionaalne kõiki samas kaotab mõni teine valdkond
Kuidas edasi toimida? Rapla kooli- piirkondi ja inimesi arvestav areng. vallaelus. Selle kinnituseks meenub
võrgu optimeerimise komisjon leidis Riigis jätkub vaesestumine, kolimi- Kehtna volikogu esimehe öeldu aja-
ja kinnitas, et jätkusuutlik põhikool ne maalt linna või linnalähedastesse lehes: „Kohaliku omavalitsuse jät-
peaks olema ligi 90 õpilasega ning alg- piirkondadesse tööle. Kadunud on kusuutlik areng on võimalik ainult,
kool oleks võimalikult kodule lähedal. missiooniteostajad, visiooniga olevad kui valitseb tasakaal noorte ja eakate
Võimalikud lahendusvariandid tuleb poliitikud. Vallalehe lugemise ajaks vahel.“ Teame valla elanikkond vana-
ikkagi välja töötada kohapeal, kas on selge, kas jätkame vabas langu- neb ja rahvaarv väheneb ning mak-
võtta seisukohaks, et olemasolevaid ses, kuid otsustada tuleb meil siiski sude näol ei suuda enam kvaliteetset
koole käigus hoida ning seejuures kohapeal vastavalt riigi poolt seatud teenust pakkuda. Valla elu arendades
koolivõrku hõrendamata. Omad kar- tingimustele. peab pöörama tähelepanu sellele, et
mid korrektiivid seab juba kolm aas- Uutes oludes ei ole teist võimalust, jätkuks inimesi, kes külastaksid kor-
tat kehtiv pearahasüsteem. Klassid kui Vigalas minna üle liitklassidele. rastatud rahvamajasid ja raamatuko-
liidetakse, kui õpilaste arv ei küündi Võin omalt poolt lisada, kui 1975-n- gusid.
16-e õpilaseni ning seetõttu on Vana- dal aastal Kivi-Vigalas alustasin oli Toetugem oma positiivsele kogemu-
Vigala põhikoolis 10 klassikomplekti 5-ndas klassis 38 õpilast nüüd 6 õpi- sele ja leidkem võimalusi edasi mine-
124 õpilasega (koos eelkutseõppega), last. Vahed on väga selged ja ükski kuks - see oleks soov õpetajalt Jaan
Kivi-Vigalas 6 klassikomplekti 64 õpi- omavalitsus ei suuda anda nii kallist Viska`lt naistepäevaks!
lasega. Kolmandas kooliastmes s.o. 7 haridust, kui seda on 6 õpilast klas-
– 9 klassini peab olema vähemalt 30 sis. Liitklassid on olnud läbi aegade ja
õpilast. Viimase nõude mittetäitmisel neid on Eestimaal üle 250. Liitklasse Jaan Viska
4 VIGALA SÕNUMID
väärsusi ja tublisid inimesi, kelle tee-
nustest oleks paljudele abi. See pakub
siin elavatele kui ka Vigalat külasta-
vatele inimestele head ülevaadet ko-
halikest võimalustest.
S
"Usume, et see annab Vigala ini-
ellest nädalast on avatud Minu tele võimalust avalikult üles märkida
mestele võimaluse senisest mugava-
Vigala veeb, mis pakub vigala- ja täpse asukohaga siduda objekte ja
malt välja tuua kõikidele huvipakku-
maalastele võimalust ühiselt vaatamisväärsuseid, mida uhkusega
vaid kohti ja teenuseid," ütles Peedu.
üles märkida Vigala olulisemad objek- Vigala külastajatelegi näidata.
"Meie eesmärk on luua keskkond, mis
tid, vaatamisväärsused ja tublid tee- Lisaks vaatamisväärsustele saab
teeb Vigala nii oma elanikele kui kü-
nusepakkujad ning siduda need konk- kaardile kanda ka kogukonna tublid
lastajatele ülevaatlikumaks. Kohaks,
reetse asukohaga kaardil. meistrimehed ja teenusepakkujad. Nii
kus on lihtsam ja mõnusam elada,"
"Minu Vigala veeb pakub kogukon- on igaühel hea avatud veebist vaada-
lisas ta.
na liikmetele võimalust ühiselt osale- ta, kus asub kõige lähemal olev juuk-
Minu Vigala veebikeskkonna näol
da oma elukeskkonna kaardistamises sur, torumees, autoparandaja või mõni
on tegemist uudse lahendusega ko-
ja oma tugevuste väljatoomisel," ütles muu teenuse pakkuja. Hea teenuse
gukonna halduses. Esimesena võttis
ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu. puhul saab kaardile lisada ka oma-
sellise keskonna katsetamiseks Vil-
Veebikeskkond, mille loomise idee poolse soovituse või kommentaari.
jandi linn, sest linnavalitsus nägi sel-
sündis “Teeme Ära - Minu Eesti” mõt- Sel viisil tekkiv kogukonnakaart
les head võimalust kaasata aktiivseid
tetalgutel, pakub kogukonna liikme- peegeldab hästi asukoha vaatamis-
linnakodanikke linna puudutavate
otsuste tegemisse. Erinevalt Vigalast
kaardistatakse Viljandis probleeme,
VALLAVALITSUSES - toetada Vigala valla laste laulu-
võistluse läbiviimist 285 euroga
lahendusi ja ideid linnaruumi arenda-
mises.
JA VOLIKOGUS 02.03.2011 istungil otsustati:
Vigala vallavalitsus pidas seevas-
tu aga oluliseks just oma kogukonna
- moodustada kaheksa katastriük- heade asjade ja tublide teenusepak-
sust maa riigi omandisse jätmiseks kujate väljatoomist. “Asju, mille üle
- anda nõusolek erastada maad uhked saame olla, on meil rohkem kui
kümnel taotlejal esmapilgul välja paistab. Kutsun kõi-
- anda kirjalik nõusolek puurkaevu ki elanikke meie tugevusi üles leidma
rajamiseks ühele taotlejale ja kaardile kandma,” ütles Vigala val-
- väljastada ehitusluba ühele taot- lavanem Priit Kärsna.
lejale Minu Vigala veeb valmis koostöös
- muuta valla raamatupidamise si- Teeme Ära Minu Eesti ja Vabaühen-
se-eeskirja duste Liiduga EMSL, Vigala Vallava-
- eraldada sotsiaaltoetusteks 175,09 litsuse, Eesti Disainikeskuse ja Kogu-
Vigala Vallavalitsuses eurot konna Tööriistadega, mille eesmärk
on pakkuda elanikkonnale võimalust
09.02.2011 istungil otsustati: Vigala Vallavolikogus osaleda oma kogukonna arengus läbi
- lubada jagada Põhjafarmi kinnistu veebi.
kolmeks katastriüksuseks 25.02.2011 istungil otsustati: Projekt on kaasrahastatud EMP/
- väljastada projekteerimistingimu- - määrata sihtotstarve seitsmele Norra finantsmehhanismi vahendu-
sed kahele taotlejale maaüksusele sel ja EMSL poolt. Projekti tehnilisel
- väljastada ehitusluba kahele taot- - anda nõusolek jätta riigiomandisse lahendusel on aluseks võetud Ees-
lejale seitse maaüksust tis loodud veebitarkvara Kogukonna
- väljastada kasutusluba kahele - muuta Vana-Vigala Lasteaia põhi- Tööriistad, mis pakub kogukondadele
taotlejale määrust oma kodukandi virtuaalse haldamise
- kiita heaks üks hajaasustuse vee- - mitte kasutada ostueesõigust Va- võimalust.
programmi projekti aruanne na-Vigala külas Viinavabriku maa-
- kehtestada Kivi-Vigala Põhikoolis üksuse võõrandamisel • Lehekülg asub aadressil minu.viga-
osutatavate teenuste hinnad - taotleda Vana-Vigala külas Staa- la.ee.
- kehtestada Vana-Vigala Põhikoo- dioni maaüksus valla munitsipaal- • Vigala on esimene koht, kus toimub
lis osutatavate teenuste hinnad omandisse vaatamisväärsuste ja teenusepakku-
- kehtestada Kivi-Vigala Lasteaia - võtta vastu 2011.a. Vigala valla jate kaardistamine.
treeningute ruumides osutatavate eelarve • Lehekülje loomise idee tekkis «Tee-
teenuste hinnad. - kinnitada ÜVK investeeringute me ära! Minu Eesti» mõttetalgutel.
- kehtestada valla sotsiaaleluruu- prioriteedid • Loojad on Vabaühenduste Liit
mides üürimääraks mugavustega - kinnitada Vanamõisa ja Tõnumaa EMSL, Vigala vallavalitsus ning Eesti
eluruumides 0,30 eurot/m2 ja muga- küla külavanemaks Malle Kivi. Disainikeskus.
vusteta eluruumides 0,20 eurot/m2 - kinnitada aunimetuse “Vigala val-
- eraldada sotsiaaltoetusteks la Aasta Ema ja Aasta Isa statuut” Geroli Peedu,
2885,01 eurot - muuta Vigala valla arengukava EMSL avalike teenuste juht
VIGALA SÕNUMID 5
aga kui looga juba mõnda aega tegel-
dud oldi, sai selgeks, et see ikka üks
tohutu töö on. Aga kui juba alustatud,
siis tuleb ju lõpuni pingutada.
Viiendike loo trollikesed leidsid kõr-
vitsa, aga nad arvasid, et see pigem
jaanalinnu muna on ja sealt võiks mi-
dagi välja haududa. Nii hakkasid nad
seda mäele veeretama, et seal mõ-
nusasti haududa. Aga oh häda, mägi
kippus liikuma ja kogu taust liikus,
sest fotoaparaat ei tahtnud kuidagi
ühe koha peal seista. Vahepeal võis
viiendike näolt lausa pahameelt välja
lugeda, sest need üllatusmuna-looma-
kesed ei tahnud ka mitte seinanätsu
abil õige koha peal püsida, vaid uker-
dasid omasoodu mööda mäekülge. No
küll oli tegemist!
8. klassi Kalevipoeg pani tõsiselt
proovile – no kuidas lennutada kivi?!?
Kivi saime vahvalt lendama mööda
Lugemisaasta lõpetamine
pappkasti ühte külge pidi – ja ime
küll, pärast filmi pealt vaadates see
tõesti lendas, mis siis et väga lühikest
aega, sest kes see viitsib ühe asja kal-
V
lal nii kaua mütata.
eebruari algus oli meie koolis samuti väiksemate vendade sõjame- 7. klass maadles aga Tootsi ja Tee-
väga vilgas, sest võtsime ette hed ja kokkupandavate kindluste ju- le tantsulooga. Lõpuks sai ikka kös-
plaani, millega meist enamik pid. Seda muljet klass küll ei jätnud, ter pikali pandud ja muhkki otsaette
polnud varem kokku puutunud, aga et seal võiks sügavas rahus näiteks tantsitud.
mis tundus olevat väga põnev. Nimelt väldet määrata või valmile omaseid Ja kuuendikud - hea, et nad enne
tahtsime kätt proovida multifilmi te- tunnuseid otsida. Lisaks kõigele muu- ei teadnud, kui raske on barbie-nuk-
gemisel, kuigi lõpuks kujunes sellest le oli klassis statiiv, mille otsas foto- kudega filmi teha. Neid ei aidanud ei
pigem nukufilmi tegemise üritus, sest aparaat, et iga tehtud liigutust võima- seinanäts ega hüüatus: „Seisa ometi
tegelasteks olid filmides peamiselt likult kiiresti ja täpselt jäädvustada. paigal!“ Nukud keerlesid niidi otsas,
legonukud või üllatusmunade sisu te- Prožektor selle kõrval võttis aga nii millega vaprad tüdrukud neid püsti
gelased ja eriti julge ettevõtmine oli mõnegi poisi-tüdruku seljast pusa või hoidsid ja liigutada üritasid, täpselt
filmi tegemisel kasutada barbie-nuk- kampsuni, mis muidu veebruarikuu nii, nagu ise tahtsid. Tavaliselt vii-
ke. Ettevalmistus oli aga alanud juba külmale ilmale kohane. Ja meenutas masel hetkel, kui pildistamiseks kõik
ammu, sest plaanitavad lood põhine- pigem „vastikult kuuma suvepäeva“!!! valmis oli, keeras end mõni nukk teist-
sid loetud raamatutel. Oh seda vaeva Nii oli reedeseks õhtuks, kui enamik pidi – see lausa vihastas. Aga vahvad
ja kannatlikku meelt, aga loetud said kooliperest õhtul kella kuueks maj- kuuendikud ei andnud alla, täpselt
nii O. Lutsu „Kevade“, E. Raua „Kale- ja kogunes, ühtteist juba tehtud. Kui kell 12 öösel, kui teised klasssid oli
vipoeg“, kui ka F. Molnari „Pal-täna- kogu eelneva töö juhendamisega sai filmitegemise ja kokkupanemise valu
va poisid“. oma eesti keele õpetajagi hakkama, ja mõnu juba ammu unustanud, lõpe-
Kaks nädalat enne põhiüritust tuli siis filmi kokkumonteerimisel oli vaja tasid nemadki. Pea-aegu, sest filmi
kirjanduse tundides ära teha lavas- spetsialisti ja asjatundja abi. Selleks kokkupanemiseks oli vaja veel loo va-
tusprojekt, kus oli vaja võimalikult abiks oli vahva filmimees Hillar Orav, hetekstid üle vaadata.
täpselt kirja panna, milline kaader ja kelle käe all filmid lõpuks oma lõpliku Filmid valmis, võis tegijate näolt
milline on kaadri sisu, milline plaan näo said. Appi polid tulnud ka kooli kergendust ja rõõmu näha, aga kõigi
ja palju kulub aega. See töö küll eriti vilistlane Ülle Rämo, kes aitas kuuen- imestus oli ühtmoodi suur, kui tõdeti,
kellelegi ei meeldinud ja õige suur oli dikel kangekaelseid barbie-tüdrukuid et nii ränk ja vaevaline töö see päris
imestus, kui ilmsiks tuli, et nii see fil- võita, klassijuhatajad ja koolidirektor, multi - ja nukufilmi tegemine ongi.
mitegemine ju päriselt käibki. et tegijaid nõu ja jõuga aidata. Kas tõesti nii tehaksegi?
Siis algasid esimesd proovivõtted. Ja nii see siis käis: millimeetrine Millimeeter haaval nukke liiguta-
Kooli eesti keele klass oli kui mingi liigutus ja klõps ning millimeetri- des sadu ja tuhanedid kaadreid jääd-
rekvisiitide ladu – kõikjal laudadel oli ne sammuke legomehikesega ja jäl- vustada?! Ja milline rõõm, et sellest
legomehikesi, poolikuid lavakujundu- le klõps. Et minutilist filmi saada, ise osa saanud ja filmid ikkagi lõpuks
si, barbie-nukke, mida isegi väiksema- selleks oli vaja teha 800 kaadrit ehk valmis saanud.
te klassside tüdrukud piiluma tulid, ja 800 fotoaparaadi klõpsu. Alguses ei
mitu karbi–kilekoti täit kõikvõimalik- öelnud need numbrid tegijatele suurt Eve Kärsna
ke põnevaid olendeid, mis üllatusmu- midagi, ilmselt algul ka ei süvenetud, Kivi-Vigala Põhikooli
nade seest peidust välja olid tulnud, sest polnud ju mingit ettekujutust, emakeeleõpetaja
6 VIGALA SÕNUMID
„Vigala – 2011“ võrkpalliturniir Liik SK “Retro“ meeskonnast.
Vigalast oli turniiril neli võistkon-
da. Mõlemad põhivõistkonnad tulid
5.
turniiril kolmandaks. Neis mängisid
veebruaril toimus Vana-Viga- Randmaa, Maret Laiv, Katre Niine- Vigala inimestest Anu Aro, Heli Lints,
la võimlates 16. võrkpallitur- mägi, Merlin Miido, Kristel Uusväli. Maarika Jõessar Teenuselt, Rain ja
niir. Osales seitse mees- ja ka- Teiseks tuli Kaerepere ja kolmandaks Riho Enni, kutsekooli vilistlased Mar-
heksa naiskonda. Märjamaa, Vigala, Kivi-Vigala. gus Kont ja Ahto Reilent. Päris kenas-
Kivi-Vigala olid väljas nii meeste kui Mehed mängisid turniiri-süstee- ti mängisid noored. Võistkonnad jäid
naistega, meeskondadest osalesid veel mis. Kõik mängud võitis uustulnuk küll viimasteks, aga saadud mängu-
SK „Tempo“ ja SK „Retro“ Tallinnast, SK “Retro“. Mängiti koosseisus Ro- kogemused tulevad edaspidi kasuks.
Käru ja SK „Imavere“ Järvamaalt ja land Kraavi, Joonas Liik, Margus Mängisid Kristel ja Anni Vitsberg,
naiskondadest Lihula, Pärnu-Jaagu- Soo, Daago Lipp, Kuldar Kiho, Arved Tuuli Roosi, Sirli Arusaar, Liina ja
pi, Kaerepere, Juuru ja esimest korda Hall, Marko Kuusk, Ardo Kollo. Väga Tiina Otti, Jaana Lepik, Janis Tõld-
Pärnu veteranid. põnevaks läks mäng SK “Tempo“ ja maker, Kristjan Krasnikov, Allan
Naiste mängud toimusid kahes ala- Vigala meeskondade vahel. Lõpu eel Lumi, Aleks Sõber ja mõned vanemad
grupis. A- alagrupis tuli võitjaks Juu- oli Vigala veel kuue punktiga maas Raido Uuesson, Andrus Liitmäe, Mar-
ru naiskond Lihula ees. B-alagrupis ja sai järjest viis punkti. Siis sai SK ko Kreuz.
oli võidukas Kaerepere Kivi-Vigala „Tempo“ oma viimase punkti ja tuli Võistluste pidulik lõpetamine toi-
ees. Need neli naiskonda alustasid teiseks jättes Vigala kolmandaks. mus kutsekooli aulas. Võistlejatele
mänge esimesest neljanda kohani. Sama tasavägised ja huvitavad olid meeldis väga tantsida hea muusika
Võitjaks tuli teist aastat järjest Juu- mängud veel Käru ja Imavere, Märja- saatel ja kinnitada keha maitsvate
ru naiskond, kusjuures nende osavõtt maa ja Imavere vahel. söökidega, nii et ei tahetud kuidagi lõ-
võistlustest selgus alles laupäeva Turniiri parimaks naismängijaks petada. Paljud võistlejad kiitsid meie
hommikul. Juuru naiskond mängis valiti Katrin Tammsaar Juuru nais- turniiri ja avaldasid soovi järgmisel
koosseisus Katrin Tammsaar, Zanna konnast ja meesmängijaks Joonas aastal jälle tulla.
Liina Kikas, Arne Maiste, Lehte
Tamme, Taavi Kliss, Inge Rego and-
sid oma parima, et kõik tollel päeval
õnnestus. Suur tänu neile!
Ell Rahnik
Mõeldes emadele ja vanaemadele
Käesoleva aasta veebruari volikogus
võeti vastu aunimetuse „Vigala valla


Use: 0.045